Viimased päevad Brisbane's

20.08 Käisime Lone Pine Koala Sanctuary`s lootuses oma silmaga teatud Austraalia sümboleid näha.  Ja ennäe imet, seal nad olid: koaalad, kängurud, vombatid, suured sisalikud, krokodill, püütonid, papagoid, kes meile hello ja bye bye ütlesid. Head uudised saabusid, Tony helistas, et kanafarmi Toowoombasse saab tööle vb. Käisime Kmartis ning ostsime tööriideid, madratsid ja magamiskotid. Liikluses ikka veits kõhe ja närviline, ühel keerakul jäin vist jalgu, keegi karjus aknast midagi ilusat  ja kui ärevus sees keerama hakkasin, oleksin peaaegu veoautole ette sõitnud, õnneks jõudsime mõlemad pidurdada. Siin Brisbanes on väga palju ühesuunalisi teid, kui valesti sõidad, siis pead jälle pika ringi tiirutama, et õigesse kohta jõuda ja lisaks puuduvad siin üleval reastumismärgid, kõik vajalikud nooled kuhu keerata on märgitud ainult asfaldile. Gopro torukinnituse murdsin ära, juhhei ning poes kukkus seljakotist veel kõmaki põrandale. Prantslased on hosteli hõivanud, neid on nii palju ja muudkui räuskavad. Meie vanade eestlaste kombel hoiame omaette vaikselt, muigame ja kommenteerime, sest iga päev on selline tunne nagu oleks kostüümipeol :)

''Hei mate, you came to the wrong country''

21.08 Käisime ja otsisime Merksile kummikuid, juba teist päeva, tundus justkui võimatu missioon, sest olime läbi tuuseldanud mitmeid ehituspoode, tööriiete kauplusi, kaubamajasid. Põhimõtteliselt kulus sellele terve päev. Lõpuks leidsime kummarid täiesti suvalisest riiete poest ja siis ka ei olnud need kuskil leti peal, vaid poe taga nurgas suures pappkastis. Samal ajal lihvime ka autosõiduoskusi vasakpoolses liikluskultuuris, kusjuures liiklejad pole just kõige sõbralikumad, vahele väga ei lasta ja toppama jäädes saad signaali ja sõimu osaliseks.  Selgus, et saame 3ks nädalaks kanafarmi tööle Toowoomba lähedale, Brisbanest ca 170 km. Suhtlesime agentuuriga ning täitsime veel viimaseid formaalsusi.

Kummikud