24.08 Hommikul panime
kodinad kokku ja nädal hostelis saigi läbi. Sõitsime Brisbanest Toowoombasse ca
120km. Päris huvitav oli näha siis nüüd Austraalia loodust väljaspool linna,
kohati üpris mägine, teede ääres väikeste kängurute laibad. Olime välja otsinud
mõned sharedhoused, tee peal leppisime kokku kellaajad, kuna vaatama saame
minna. Jõudsime linna üsna vara ja kuna oli veel mitu tundi aega, enne kui
elukohti vaatama minna, siis otsustasime, et lähme otsime selle kanafarmi üles,
kuhu tööle minek. Sõitsime mööda suurt maanteed, siis keerasime väiksema tee
peale, gps näitas, et varsti oleme kohal. Sõitsime ja sõitsime, gps ütles, et
9km veel, siis järsku, et 11km veel, siis jäime seisma, sisestasime sihtkoha
uuesti, Merksi gps näitas, et 6km veel, siis järsku, et 42km, asi tundus
kahtlane, kütuseseier oli ka viimase kahe kriipsu vahel. Koht oli üpris
tsivilisatsioonist väljas, kohati kruusatee ja isegi kõrbepallid veeresid kui
aknast välja kiigata. Otsustasime, et ei hakka riskima ja lähme tagasi suurele
maanteele. Tagasi sõites libistas mõnus suur pruun madu ennast üle tee,
sõitsime vist ikkagi temast üle. Ma tõesti siiralt loodan, et see polnud siiski
Austraalia üks mürgisemaid eastern brown snake. Ütleme nii, et ei olnud mõnus
vaatepilt ja tunne, mis valdas oli rõve. Tulime tagasi linna ja leidsime korraliku
elamise, mõnus maja, kus kõik eluks vajalik olemas ja mõistliku hinnaga. Üks
variant oli minna kanafarmile lähemale Pittsworth shady rest caravan parki, see
oleks olnud lähemal, kuid pesemisvõimalused, internet ja eluolu kehvemad ja
hind kallim kui linnas maja rentides. Otsustasime, et pigem sõidame pikema maa
tööle, aga saame see eest paremates tingimustes elada. Maja kaaslased on siin
paar: Hong Kongist poiss nimeks Hang ja Taiwanist tüdruk Wendy, tundusid
sõbralikud ja kehva inglise keelega :) Homme üritame
siis kanafarmi üles leida ja eks paistab, kui vahva seal tööd teha on üldse.
 |
| Meie oma tõsieluseriaal ''Sidrunid ja Apelsinid'' |
 |
| Sharedhouse |
25.08 Äratus igaks juhuks kell 5 ja 5.40 sõitma, kuna ei tea täpselt kus kanafarm asub. Jõudsime kohale juba 6.25. Istusime autos ja tegime aega parajaks. Mingi hetk sõitis meie kõrvale auto, välja astusid 5 tegelast, just nagu filmist Rentsimiljonär ehk India kutid. Ei teadnudki kas nutta v naerda. Käärisime käised üles ja astusime kanala poole. Karmi olekuga kummikutes ülemus näitas meile, kust saame valged katteloorist värvijate kostüümid, kummikindad ja kummikud. Edasi liikusime ühe kanalauda ukse ette. Seal rääkis ülemus põgusalt india onudele, et meie oleme kaks uut abilist ja palus neil meid juhendada. Saime teada, et tööülesandeks on 3-4 päeva siis 10h päevas kanu puurist gaasikambrisse loopida. Nö gaasikambrid olid siis rataste peal metall kastid, kus küljes gaasiballonid, mille peal olid kaks 30cm diameetriga ava, kust pidime siis kanu sisse toppima. Mõlemal suured silmad peas ja süda pekslemas. Mõtlesime, et okei, proovime siis. Merks lükkas tapamasinat ja mina asusin kanu sisse asetama. Vastikusega suutsin ühe masinatäie silmini täis pressida. Pidevalt uurides Merksi käest, et kas kõik ikka korras on. Merks näitas pöialt, et okei, endal teglt tülgastus ja hirm silmis. Palusin siis Merksil ka lõbusast protsessist osa võtta ja mõni kanaproua manala teele saata. Merks kogus julgust aga lõpuks ei suutnud ikkagi. Võtsime otsuse vastu, et see töö pole meile ja peale 1 tund tööd, teatasime ülemusele, et me ei taha seda tööd rohkem teha. Nii saigi meie karjäär Austraalias Darling Downsi Fresh Eggsi kanafarmis otsa. Sõitsime tagasi Toowoombasse koju. Helistasime tööagentuuri, kes meile selle töö organiseeris. Kontaktisik ei võtnud vastu. Olime jälle tööotsingutega alguses. Hakkasime uurima ja mõtlema, et mis edasi. Saatsime emaile, tegime netis taotlusi, otsime uusi agentuure, käisime linnas erinevates asutustes küsimas, uurisime facebookis kaasmaalastelt, ega nemad ei oska miskit soovitada. Lõpuks ei võtnudki agentuur meiega ühendust ja arvasime, et meie koostöö on lõppenud. (NO PICTURES ONLY MEMORIES)
26.08 Otsisime uue
agentuuri, Labour Solutions Australia, mille peakontor oli Brisbanes. Õhtul
pidi Brissi lennujaama jõudma meie sõber Ingo. Otsustasime, et sõidame linna ja
käime kontoris vestlemas, tööd küsimas ning õhtul lähme lennujaama Delavoile
vastu. Leidsime siis agentuuri kontori üles, vestlesime sekretäriga põgusalt ja
andsime oma cv-d. Lubati uurida ja meiega ühendust võtta, kui mingi sobiv
tööpakkumine avaneb. Olime juba lifti astumas kui klaasuksest nägime, et mingi
mees lehvitab meile ja käega viibates tagasi kutsub. Pöördusime tagasi ja saime
jutule. Tuli välja, et tal oli meile tööd pakkuda Toowoombas, kuhu me just
kolinud olime(juhuste kokkulangevusel just täpselt sinna kohta Austraalias, kus
ennast sisse olime seadnud). Leppisime kokku, et lähme reedel tööintervjuule.
Mainisin, et õhtul jõuab siia ka meie sõber ja sokutasime ka Ingo kaasa :) Õhtul sõitsime Brisbane lennujaama. Ootasime
ja ootasime ja ootasime, aga keda ei tulnud, see oli Ingo. Muutusime
närviliseks ja helistasime aga kõne lõpetati mitu korda ära. Peale ca 2h ootamist jalutas Ingo lõpuks väravatest Austraalia pinnale. Tuli välja, et
ta oli kõrvale kutsutud ja otsast otsani läbi otsitud. Arvatavasti selle
pärast, et just mõni päev varem tabati üks eestlane Austraaliasse 70kg kokaiini
smuugeldamast. Võtsime oma lapse auto peale ja sõitsime tagasi
Toowoombasse. Hiilisime salaja tuppa, et
majakaaslased aru ei saaks, et me kedagi võõrast võõrustame. Tegime Ingole
põrandale mõnusa aseme ja läksime magama, et järgmine päev toimetama hakata.
Õhtu lõpuks võttis meiega õnneks ühendust ka see tööagentuur, kelle lootusi me
kanafarmis alt olime vedanud. Polnudki nii pahased ja pakkusid uueks nädalaks
ajutist tööd kaheks päevaks.
 |
| Ingot otsides |
27.08 Päev otsa sadas
vihma ja oli vastik Eesti sügise moodi ilm. Kõmm, alustuseks tegime internetis
läbi uude agentuuri registreerimise protsessi. Seejärel aitasime Ingol
vajalikke toiminguid teha, TFN numbri taotlus, kõnekaart ja pangakonto. Siis
hakkasime Ingole elukohta otsima. Muudkui otsisime, otsisime ja otsisime.
Backpackerite hostel oli fully booked, motellid kirvehinnaga, helistasime ja
kirjutasime kuulutuste peale. Mis te arvate, kas siis lõpuks saime midagi?
Muidugi mitte! Ei jäänud muud üle, kui Hangilt ja Wendylt paluda, et kas nad on
nõus Ingole meie majas öömaja pakkuma. Enne nendega vestlust oli väike hirm
ikka nahas, mainin vahelduseks ära, et Taiwanist pärit majakaaslane Wendy
omab huvitavat hobi, nimelt meeldib talle
iga päev vähemalt tund aega närve rahustava tegevusega aega sisustada – nimelt
istub ta köögis, taustaks käib Hiina tõsieluseriaal ja samal ajal teritab nuge.
Positiivne on vähemalt see, et nüridaid lõikeriistu meil majas ei ole. Õnneks
on nad väga sõbralikud ja mõistsid olukorda ja siin me siis olime, meie voodis
ja Ingo madratsil. Homset põnevat päeva ootamas!
28.08 Hommikul saime
üllatuseks meilide peale kirjad Agri Labourilt, nimelt oma esimesed palgatšekid
Austraalias, ehk kanafarmi 1 tunni tasu. Keidi ütles, et siin saab ilusti
seaduslikult iga minuti ja sekundi eest palka ;) Käisime siin: http://www.withcottseedlings.com.au/
, nö ’’vestlusel’’. Pidime kell 11 kohal olema ja jõudsime kohale 10.59. Täpsus
ennekõike! Tegelikult sõitsime siis jälle gpsi järgi valesti, õnneks küll
paarsada meetrit. Vestlus oli pigem ettevõtte tutvustus ja jalutuskäik Withcott
Seegling’si aladel. Personali värbaja Jamie tundus väga muhe ja sõbralik
mehemürakas, tutvustas olukorda ja organisatsioonilist poolt, jagas
näpunäiteid, kuidas, kus ja kuna, mida me tegema peame, kui esmaspäeval tööle
tuleme. Ühesõnaga saame lõpuks loodetavasti tööle, mis kestab ehk natuke rohkem
kui tund aega kanafarmis :) Täna paistis päike ja tuju oli juba
parem kui eile. Kolasime suures Kmarti poes, Ingo ostis endale eluks
vajaminevat ning Mina ja Merks võtsime endale soojad sussid, sest õhtuti on
ikka päris külm. Seejärel suundusime Toowoomba backpackerite hostelisse ja
saime Ingole peavarju. Tuba, kus esialgu vähemalt üksinda ja hinnaks
130dollarit nädal. Hosteli peeremees väga laadna sell, ajasime põgusalt juttu.
Sündinud Jeruusalemmas ja isapoolne suguvõsa vene/poola segu. Tuli välja, et
räägib ka vene ja poola keelt. Sain siis ka natuke vene keeles lobiseda ja ära
mainida enda venepoolse suguluse. Küsis meie käest, ega me väga venelastega
mineviku pärast läbi ei taha saada? Putinit pidas samuti üheks hulluks
vanameheks :)
Ingo jäi hostelisse Iisraelastega juttu puhuma ja meie tulime enda kodu
kapsahautist tegema. Homme saab ehk kauem magada ja välja puhata. Praegu kui
teile lugemist kirjutan, Merks juba tudub kõrval. See on juba traditsiooniks
saanud, et õhtuti kui romaanile uut peatükki lisan, siis punase peaga neiu
hakkab ära vajuma, äratan ta muidugi üles ja lasen teose läbi lugeda, parandusi
teha ja omapoolsed mõtted lisada :)
