Ja nii ta läheb...

30.08 Enam ei sadanud, hoopis paistis päike. Otsustasime natuke Toowoombas ringi vaadata. Tegemist on suuruselt 16nda linnaga Austraalias, elanikke on ca 160000. Külastasime kahte kohta: Picnic Point ja Japanese Garden. Kui nüüd päris aus olla, siis ega siin linnas väga vaatamisväärsusi polegi, need on suht ainukesed kohad, ka tripdadvisor soovitas just neid. Esimene neist oli kõrge mägi, kust avanes ilus vaade linna ümbritsevale maastikule. Tipus ilus kohvik/restoran, ümberringi on ilusad pargid, kus käiakse piknikku pidamas ning mäenõlval väike kosk. Lõuna Queenslandi Ülikooli juures asub Jaapani aed, palju erinevaid taimi, suur tiik, ilusad kaarsillad(igav). Oleme homse tööpäeva ootuses, hommikud on ikka päris külmad, käisime poes ja ostsime soojad fliisid. Toowoomba asub mägisel alal ja 2011 olid päris suured üleujutused. Loodetavasti lähiajal midagi sellist tulemas ei ole. Panen lingi, kust seda näha saab :) https://www.youtube.com/watch?v=kYUpkPTcqPY

Kohalik

Picnic Point

Merks uudistab kohalikke soengute trende

31.08 Korjasime hosteli juurest Ingo, Adi(poiss) ning Amit`i(tüdruk) Iisraelist, kellel samuti esimene tööpäev samas kohas. Süsteem on lihtne, iga hommik logid ennast koodiga tööle ja tööpäeva lõpus välja. Tööpäevad on 7-15ni, kell 10 on suitsupaus 20min ja 13.30 on 30min lõuna. Firmal on tohhujaa kasvuhooneid ja nendest tohhujaadest tuleb aastas ca 500 miljonit istikut. Hea on see, et iga päev ei pea päris sama tööd tegema, väike vahelduse variant vähemalt. Võib öelda, et töö on lihtne. Merks oli eraldi, meie Ingoga trehvasime samasse gruppi. Merks eemaldas mingeid klõpse, millega taimed kasvamise ajaks kokku pannakse(arbuusitaimed). Kontrollis, et suured ja väiksed taimed oleksid eraldi. Eemaldas lisavõrseid ja sorteeris korralikke taimi kuivanutest. Sai kiita korrektsuse ja usinuse eest! Meie Ingoga kõigepealt pakkisime taimi(300tk ühte kasti) ja nii 3h jutti, siis sortisime salatitaimi, tõstsime suured ja pisikesed eraldi, spetsiaalse taimelusikaga ning seejärel tuli kõige põnevam töö, jõllitasime pool päeva paprikataimi. Libistasime silmadega üle, kus kasvas koos kaks taime, sealt pidime ära võtma ja eraldi istutama. Minul muidugi kukkus üks rest pläraki tagurpidi maha muidugi, just siis kui olin ülemuse kõrval. Õnneks vist midagi hullu ei olnud, kurjaks ta vähemalt ei saanud. Inks oli välenäpp, minust ikka kiirem, aga meil on tunnitasu, siis pole hullu :) Ma olin õhtul suht siruli, sest pole ju ei tea mis ajast tööd teinud. Nüüd siis saame nädal aega näputööd harjutada ja istikute hingeeluga tutvuda.

01.09 Talv sai läbi ning algas kevad! Loodame, et sokkidega magamine ja radiaatorist tulenev kuiv õhk, mis hommikuks ninasõõrmetesse kollid tekitab, jääb nüüdsest minevikku. Teine päev töö juures kulgeb juba kiiremini, näod on tuttavad ja Ingo pole enam Ingo, vaid Filipiinidelt pärit naisterahvad kutsuvad teda Indigoks. Igal hommikul leiame seinalt tabeli, kuhu on kantud tööliste nimed ja päevane töökoht. Seal on meie nimed Ando ja Merli. Täna kukkus siis Ingol taimerest pläraki tagurpidi maha(mul hea meel, et ainuke pole :)) Merks lõikab žiletiga kaks erinevat taime diagonaalselt pooleks ja ühendab need poolituskohad omavahel klambriga. Kahe nädala jooksul kasvavad siis arbuusi ja kõrvitsataimed üheks. Meie sorteerisime suurem osa paprika taimi, lihtsalt libistame sõrmedega läbi taimede ja kui näeme väärarenguga või koledat taime, tõmbame selle välja ja viskame ära. Kasvuhoonetes on päris palav päeval, õnneks on need külgedelt avatud, kuid päike kõrvetab ikka päris kõvasti. Ostsime poest päiksekreemi, sest mul kael tulipunane. Merksil on kael niisama kange, pea longus nokitsemisest. 

02.09 Juba kolmas päev trehvame Ingoga samasse gruppi. Päev otsa otsime vigaseid paprikataimi ja likvideerime neid, õnneks peale lõunat saama natuke füüsilist tööd teha. Lähme taimede reste suurte aluste peale laadima ja seejärel neid kasvuhoonetesse maha tõstma. Merks opereerib endiselt kahte erinevat taime üheks, väidab, et liiga julm nokitsemine ja aeganõudev töö. Teeme Ingoga juttu madudest, tuleb välja, et täiesti normaalne on kasvuhoonetes nende nägemine, eriti nüüd kui suvi hakkab tulema ja ilmad soojemaks lähevad. Töö juures on nähtud ka eastern brown snake’i, see teadmine tõmbab seest õõnsaks küll natuke. Töönädal kestab esmaspäevast reedeni, kuid meie vanad tööarmastajad sebisime endale ka laupäeva tööpäevaks. Ingo oli ainuke, kes peakatet ei kandnud, ma ütlesin talle, et saad päiksepiste. Sellele vaidles ta  kivinäoga surmkindlalt vastu, et tema ei saa mitte kunagi päiksepistet. Aga peale lõunat muutus tema jutuvada aina absurdsemaks ja ajauvabamaks, mingi hetk kartsin juba, et mu üks ajupoolkera on järsku jäädavalt kahjustada saanud, sest see häuss, mis ta suust välja voolas oli virtsavee hõngu. Õhtul otsustasime Merksiga jooksma minna, sörkisime picnic pointi, terve tee sinna on pikk tõus. Istusime pargipingil natuke, nautisime vaadet ning hakkasime tagasi jooksma, seekord siis õnneks allamäge. Esimene jooksutiir Austraalias: Tehtud! Hiljem käisime Ingol hostelis külas, tegime mõned ülekanded ja sõime küpsist, mida üks hosteli elanikest töö juurest, magusavabrikust toob. Homseks lubas päev otsa sadu, saame siis ehk tunda, kuidas läbimärjana taimede loomeprotsess lähedalt välja näeb. PS: täna õhtul tegime lõpuks need kanakoivad ahjus ära, mis meil kanalas töötamisest saadik sügavkülmas olid :)