Järjekordne postitus

 23.09 5.51 äratuskell me trumminahku purustas, kuid üles tõusta üks meist ikkagi unustas, nagu ikka.  Merks tõusis üles ja läks sättima, mina jäin veel voodisse nagu ikka. Kui kuulsin, et veekeetja lüliti välja hüppas, siis ajasin end püsti, et kohvi minna jooma, nagu ikka. Tööle jõudes avastasin, et ohhoo minu nime ei ole stendil kirjas, et kus osakonnas töötan, see ei olnud nagu ikka. Läksin Jamie juurde asja uurima. Ta saatis mind craftimisse, ehk Merksi osakonda, kus taimi kokku opereeritakse. Õnneks ei pidanud ma seal seda tööd tegema. Supervisoriga rääkides selgus, et miski pärast on craftimises mega suur ports töölisi aga tööd tegelikult vähe. Nii ma siis liigutasin taimi ühest kohast teise, pesin betoon põrandaid survekaga ja tõstsin taimi kasvuhoonest välja ja tagasi kasvuhoonesse. Tuli välja tõsiasi, et kell 11 saadetakse kõik ära koju. Egas midagi.

Aa, mainin vahepeal ära veel selle, et Darlings Downsi regioonis, kuhu ka Toowoomba ja meie kuulume, anti välja ussihoiatus. See tähendab siis seda, et ilmad on järsult soojaks läinud ja kõik libedad vingerdavad vahvad sellid muutuvad oodatust palju kiiremini aktiivseks. Sellega seoses veel see jutt, et töö juures töötab üks aussi tüüp Steven, kannab krossiriideid ja sõidab ka, mitte aind ei kanna riideid. Rääkis Ingole, et tal on kodus 7 madu, mõned skorpionid ja paar tarantlit. Kunagi olevat sõbrad külla tulnud ja viskasid ühele kamraadile vimpkat. Istusid diivani peal ja Steven lasi vaikselt oma kõige suurema ca 2,5 meetrise püütoni tuppa lahti. See puges sujuvalt ühele sõbrale diivani peal jalge vahele, kui sõber avastas, siis kõik ütlesid, et ole aind rahulikult, kuid sõber hakkas rabelema ja püüton hammustas. Teine lugu siis selline, et kunagi oli tal kass olnud. Ühel päeval tegi kass aga saatusliku vea, nimelt kergendas ennast number 2 näol peremehe padja peale. Steven läks aga nii närvi, et võttis kassi ja viskas püütoni puuri. Peale seda kassi enam neil ei ole.  Sellised armsad lood, kahtlustan, et tema juurde külla vist ei ole aega minna. Ühel lõuna pausi ajal näitas pilte ka madudest, ühel pildil oli suur madu tema 4a tütre käte vahel. Nunnud koduloomad.

Ingo pidi peale lõunat Brisbane sõitma Siimule vastu, kellel juba hommikul kell 6 teraslind maandus. Otsustasime, et kuna tööd ei ole, siis lähme ka pead veidi tuulutama. Asusime peale lõunat Ingo camryga teele. Tee peal saime kõik sõnumid, mis just head meelt ei valmistanud. Nimelt sõnum sisaldas infot, et see nädal ei olegi üldse rohkem tööd :( Jõudsime Brissi ja korjasime Siimu peale. Pakkusin välja variandi, et käia Mount Coot-Tha Lookout`is. Olime Merksiga seal käinud, Keidi viis meid esimesel õhtul sinna, kui me saabusime. Tol korral oli hästi külm tuul ja polnud aega ilusat linnavaadet rahulikult nautida. Vihmasadu lakkas ja oli üsna okei Brisbane päevasel ajal kõrgelt mäe otsast kiigata. 

Kõik muutusid juba närviliseks ja pahuraks. Lihtsalt kõhud olid nii tühjad. Toksisime suvalise söögikoha gpsi sisse ja asusime teele. Valgusfoori taga punase tule ajal seistes hakkas kapoti ääre alt vaikselt tossu välja ajama. Teavitasin tähelepanekust Ingot. Te oleks pidanud seda nägu nägema, kui ta küsis, et kas see tuleb meie autost? Asja muutis eriti naljakaks see, et kui Toowoombast teele asusime, siis ma veel küsisin Ingo käest, et kas sa auto vedelikke kontrollinud oled. Vastus oli negatiivne, pidime siis kohe järgnevas tanklas kontrollima, kui kütust juurde võtma pidime. Kui esimesest tanklast kütus võetud ja juba maanteel vurasime, selgus tõsiasi, et vedelikke Ingo jälle ei kontrollinud. Edasi sõites oli see pisiasi juba meelest läinud. Nüüd oli jahutusvedelik täiesti nullis ja ootasime punase foori taga, et esimesse võimalikku kohta parkida. Seekordne punane fooritule tsükkel venis tavapärase minuti asemel tunde järgi umbes poole tunniseks :) Lõpuks saime auto pargitud ja seisma jäetud. Nii kui kapott üles sai, vuhises kogu toss sealt välja. Tõime esimesest ettejuhtuvalt kontorist( päikesepaneelide lahendusi pakkuvast firmast) kahe plastikpudeliga vett mitu tiiru edasi tagasi. Samal ajal lendas üle meie peade 4 sõjaväe helikopterit ja seda mitte üks kord, vaid 3-4 tiiru järjest.

Mootor maha jahtunud ja veepudelid tagavaradega autos, sõitsime edasi süüa otsima. Sõitsime Wheel of Brisbane juures olevasse Queensland Performing Arts Centre maaalusesse parklasse, kus maksis keskööni parkimine 15 doltsi. Enne parklat ületasime veel mööda silda Brisbane jõge, täpselt samal ajal tegi üks sõjaväekopter seal rahvale showd hästi madalal. Jõe kaldal vaateratta all oli suur melu, hästi palju söögikohtasid ja muusikat, sattusime linna õigel ajal, kui festival käib. Sõime kõhud täis ja hakkasime liikuma, siis aga astus meie juurde värviline kloun. Jagas kõigile kätte pallid ja õpetas ca 10 min žongleerimist. Tegime mõned pildid ja videod õhtusest ilusast Brisbanest ja hakkasime Toowoombasse sõitma. 

Täna käisime natuke linnas jalutamas ja lillefestivali vaatamas. Toowoombas on hästi palju parke, mis on täis kauneid lilleseadeid. Lilledel ja puudel on küljes tutvustavad kirjad. Leidsime männid ja tammed ka, aga Eesti omadega võrreldes ikka hoopis teistsugused. Ostsime jäätist ja nautisime pargi pingi peal mõnusat päikesepaistet. Pakime vaikselt asju kokku ja õhtul kolime uude majja. Uues kodus on õnneks veel hubasem ja mis kõige parem, saame suurema ja valgema magamistoa. Tänase päeva hea uudis on see, et meile helistati töö juurest ja küsiti, et kas saame ikkagi nädala lõpus tööl käia. Merks vana töömurdja läheb juba homme tööle ja paneb reede, laupäev ja pühapäev jutti, mind taheti nädala kaheks viimaseks päevaks. Makaronidest, kartulist ja lihast sai villand. Tegime täna lõhet majoneesiga ja riisi kõrvale, esimest korda siin olles kala. Oi te ei kujuta ette, kui mõnus see oli, mõlematel naudingust silmad pahupidi peas. 

Paksuga