Postitus nr. 10

25.09 Merksil oli hommikul väike ärevus sees, sest ta pidi üksi autoga tööle sõitma. Vähe sellest, et Merks sai erinevalt minust reedel tööd, pakuti talle veel võimalust ületunde teha kella 6ni. Mina sain aga Brisbanes külma, nohu ja kurk valus ning üleüldse kehv enesetunne. Päeval jalutasid Ingo ja Siim minu juurde meie uut elamist uudistama, Siim tõi kilekotiga mesikäpa komme. Hiljem läksime niisama linna peal tsillima. Mingi hetk autoga sõites hakkasid sireenid kuskil järsku valjult tööle, kohe ei saanudki aru, et mis ja kus. Meie taga oli valge toyotaga erapolitsei. Jäime tee äärde seisma, auto piirati kolme erariietes politsei poolt ümber, kõigil relvad vööl. Kellelgi ei olnud õrna aimugi mille pärast :) Politsei näitas ametimärki ja küsis kas Ingo teab, miks ta kinni peatati üldse. Põhjuseks oli see, et ta hoidis sõitmise ajal telefoni käes, nimelt ta vaatas gpsi sealt, et kuhu sõita. Kontrolliti dokumente, kirjutati üles elukoht ja küsiti töökohta. Öeldi, et sõitmise ajal telefoniga tegelemine on tõsine rikkumine. Kästi klaasi külge paigaldada spetsiaalne hoidik või kõrvalistujal gpsi hoida ja teed juhatada. Sellise asja eest taheti 350 dollarit trahvi teha ja öeldi, et neil on õigus rahvusvaheline sõiduõigus ära keelata. Vot nii karmid mehed. Õnneks piirduti lõppkokkuvõttes hoiatusega ja öeldi, et järgmine kord enam nii hästi ei lähe. See tundub juba nagu aamen kirikus, et kui Ingoga kokku saan, siis midagi põnevat kohe toimub :) Järgmine päev läksime tööle ja nagu kiuste hakkas peale lõunat vihma sadama. Hästi see igastahes tervisele ei mõjunud, sest pühapäeval tööle ei jõudnud, vaid olin nina kinni ja kurk valus, palavikuga voodis pikali. Olin veel ka esmaspäeva voodis ja ravisin (sõin viinamarju, mandariine, jõin mahla ja teed, vaatasin eesti saateid etc). Merks rügas mõlemad päevad tööd teha! Keegi peab ju perekonnas raha ka teenima. 

Hadasiga tööl

Räägin põgusalt uuest majast ja inimestest, kellega koos elame meie uues kodus. Maja on palju suurem kui eelmine, 4 magamistuba, 2 vannituba, suur elutuba ja köök. Täitsa õdus ja hubane. Kõik elanikud siin peale meie on Taiwanist. 2 ’’sõbrannat’’, kes elavad koos ühes toas ja tunduvad olevat rohkemat kui lihtsalt sõbrannad. Ühe tüdruku nimi on Kiki, keda ma muidugi esimene õhtu peale tutvumist Tikiks  kutsusin, aga õnneks Merks parandas mind kiirelt. Hea, et Kiku ei öelnud. Nüüd on meil vähemalt sõber Eestist Kiku ja sõbranna Taiwanist Kiki. Peaks neid omavahel tutvustama vb kunagi. Teine tüdruk tundub rohkem poiss olevat, aga vist ei ole, sest Merks ütles, et ta kannab spordirinnakat. Siis on veel üks pisike veider hiire ja kala ristsugutise näoga poiss Glen. Eelmisest kodust võtsime veel kaasa Hangi ja Wendy, et hubasem oleks :) Kui üldiselt kissis riisisööjad räägivad üsna kehvasti inglise keelt ja pole väga suhtlemisaldis, siis Kiki räägib väga hästi ja on avatud ja sõbralik. Neil kõigil on oma isiklik spetsiaalne riisikeetmismasin,  Kiki ütles, et nad on kõik sünnist saati sellisega riisi keetnud, mõtlesime, et peaks ka sellega proovima, sest tundub palju mugavam kui tavalises kastrulis. Veel on meil siin ilus suur oranz kass, täpselt nagu Garfield. Olevat 2 nädalat kadunud olnud, kuid koos meiega ilmus ka kass uuesti välja. Ei teagi, kas on mingi naabri kass või kodutu, aga vähemalt on ta pehme, karvane ja ilus. Täna panin autol paagi täis ja rehvidele õhku juurde, vasakpoolses esimeses oli alla 2 parri, et te ikka asjadega kursis oleks. Ja täna jäime jälle korraliku paduka kätte Ingoga, põhimõtteliselt mõne sekundiga olime läbimärjad, isegi rahet tulistas taevast alla, müristas ja välku lõi. Merks nautis vihmasadu varju alt, kuivas ja soojas. Peale vihma tõmbas Inks Merksi punase fliisi selga, auto peale kõndides tundus meie mõlema välimus Merksile millegi pärast humoorikas, eks otsustage ise.